B-kategooria koolitus

Kinnitatud 01. veebruar 2020 a.
Viktoria Šumarova
juhatuse liige
digitaalselt allkirjastatud

B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Koolitaja Narva Autom MTÜ
Õppekava nimetus B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht vähemalt 28 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht vähemalt 30 sõidutundi
Õppetöö keeled vene
Kontrollivorm eksam, kontrolltöö, vahetest
Hindamiskriteeriumid Liiklusteooria osas on kontaktõppes ette nähtud kaks kontrolltööd, mis koosnevad 20
küsimusest. Kontrolltööd korraldatakse testide vormis. Kontrolltöö arvatakse sooritatuks, kui
õigete vastuste arv on vähemalt 18. E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga
teemade ploki lõpus ette nähtud kohustuslikud vahetestid, mille eesmärk on kontrollida
vajalike õpiväljundite saavutamist.
Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksamile lubatakse õppurit pärast
kontrolltööde (või e-õppevormi puhul vahetestide) edukat sooritamist. Eksami temaatika
vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse
andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale.
Eksam korraldatakse testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam
koosneb 40 ühe õige vastusega küsimusest, millest 10 küsimust käsitlevad liiklusohutust.
Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 36, kusjuures
liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle ühe vea. Eksam kestab kuni 30 minutit.
Sõidueksamile lubatakse õppurit pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Sõidueksam
kestab vähemalt 45 minutit. Selle käigus kontrollitakse eksamineeritava oskust sõidukit
iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja
asulavälistel teedel. Eksamil võidakse kontrollida ka MKMi määruse nr 50
„Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid
ning nõuded eksamisõidukitele“ lisas 4 toodud harjutuste sooritamist. Sel juhul antakse iga
harjutuse sooritamiseks kuni kaks katset ja kasutatakse nimetatud lisas toodud
hindamiskriteeriumeid. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam arvatakse
sooritatuks, kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et juhtida sõidukit kindlalt,
ohutult ja iseseisvalt. Eksam lõpeb enneaegu, kui eksamineeritav tekitab liiklusohtliku
olukorra või ei suuda sooritada harjutust kahe katsega.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda tulevasele sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud liikluses
käitumiseks kooskõlas B-kategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud
kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku
liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva
käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool. Seos MKMi määrusega nr 60 on näidatud lisas 1.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö korralduslikud
alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise
tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi
määruse nr 54 „Nõuded mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja
õppesõidukitele“ nõuetele. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse tunnistuse.
Juhi esmaõpe jaguneb alg- ja lõppastme õppeks. Algastme õpe lõpeb riiklike eksamite
sooritamisega Maanteeametis ja esmase juhiloa saamisega. Lõppastme õppe pikkus on
23 kuud, mille käigus täiendab esmase juhiloa omanik oma oskusi liikluses iseseisvalt ning
läbib lõppastme koolituse. Nii alg- kui ka lõppastmes toimub juhi ettevalmistamine
liiklusteooriaõppe ja õppesõitude vormis.
Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Teoorialoenguid
korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni pikkus on 45 minutit.
Õppevormiks on auditoorne õppevorm, iseseisev töö ja praktikum. Praktikumi vormis
toimub õppeaine „Libedasõidu riskivältimise praktikum“ ning võimaluse korral õppeaine
„Pimeda ajal sõiduki juhtimine“. Algastme õppes antakse iga loengu lõpus iseseisev töö.
Selle eesmärk on materjali süvendatud õppimine ja loengus saadud teadmiste kinnistamine.
Iseseisva töö osakaal on individuaalne.
Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist õppevormi. Sel
juhul toimub auditoorses vormis kuus õppetundi, kus käsitletakse MKMi määruse 60 lisas 6
sätestatud temaatikat. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö osakaal
vähemalt 21%.
Õppesõitude minimaalne maht on 30 sõidutundi, tegelik maht on individuaalne. Õppesõitu
korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45 minutit. Iga
õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase
oskuste kohta. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud (+/-). Õppesõitude teemad
läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses. Linnaliiklusesse lubatakse õppurit pärast
õppeaine „Sõiduki käsitsemine“ läbimist. Õppeaine „Sõit individuaalprogrammi järgi“
läbimine ei ole kohustuslik. Sõiduõppe aine „Pimeda ajal sõiduki juhtimine“ toimub kas
simulaatoril või tavalise sõidutunni vormis. Viimasel juhul toimub sõidutund pimeda ajal
ning sõidetakse enamasti valgustamata asulavälistel teedel. Sõiduõppe ained „Algastme
libedasõidu harjutuste sooritamine“ ja „Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine“
toimuvad selleks ettenähtud libedasõidu õppeväljakul.
Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega õpilane läbib
sõidupraktikat. Sel juhul koostatakse koos juhendajaga individuaalne sõidupraktika plaan,
mille eesmärk on kinnistada sõiduõppe käigus omandatud sõiduoskusi.
Jätkuõppe kaudu valmistatakse ette juhtimisõiguse taotlejaid, kes ei ole riiklikku
sõidueksamit kolme korraga sooritanud. Selle eesmärk on juhi süvendatud ettevalmistamine,
et tagada vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Juhi jätkuõpe toimub üldjuhul
õppesõidu vormis, selle sisu määrab sõiduõpetaja, lähtudes sõidueksami mittesooritamise
põhjustest. Jätkuõppe minimaalne maht on kaks sõidutundi
Õppematerjalide loend Liiklusreeglid lihtsas keeles“ (J. Ess, 2019); „Nutikad testid“ (Liikluslab, 2019)
Liiklusseadus
Õppekavarühm Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu
Õpingute alustamise
tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise
tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 01.02.2020.

Teooria- ja sõiduõppe ained ning õppemahud

Esmaõppe algaste
Teooriaõpe Sõiduõpe
Õppeaine Õppetunde Õppeaine Sõidutunde
1. Sissejuhatus autokooli kursusesse 1. Juhi tööasend ja turvavarustus
2. Liiklus kui süsteem 2. Sõiduki käsitsemine
3. Liiklejad 3. Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
4. Sõit teel 4. Peatumine ja parkimine
5. Lõikumiste läbimine 5. Sõiduki juhtimine erinevatesliiklussituatsioonides
6. Peatumine ja parkimine 6. Sõit asulavälisel teel
7. Erilineliikluskord 7. Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
8. Möödasõit ja möödumine 8. Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
9. Erilised olukorrad 9. Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
10. Liiklusohutus 10. Õppesõit individuaalprogrammi järgi
11. Inimene sõidukijuhina
12. Sõiduk
13. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine 2 11. Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine 1
14. Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1 12. Pimeda ajal sõiduki juhtimine 1
TE. Liiklusteooria eksam 30 minutit SE. Sõidueksam 1
Kokku esmaõppe algastmesvähemalt 28 õppetundi Kokku esmaõppe algastmes vähemalt 30 sõidutundi
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral (õppemaht määratakse individuaalselt) JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2
Lõppastme koolitus
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
LT1. Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis.Käitumine libedates teeoludes 3 LS1. Keskkonda säästva, riske vältiva jateisi liiklejaid arvestava sõiduviisisüvendamine 1
LT2. Libedasõidu riskivältimise praktikum 1 LS2. Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine 1
Kokku lõppastme koolituses 4 Kokku lõppastme koolituses 2

Õpiväljundid


ESMAÕPPE ALGASTME ÕPIVÄLJUNDID
1.1. Teooriaõpe
1.1.1
Sissejuhatus autokooli kursusesse
Pärast koolitust õpilane:
• teab juhiloa saamise tingimusi ja korda;
• teab õppetöö korraldust;
• teab õppetööd reguleerivaid õigusakte ja dokumente;
• on omaks võtnud juhi ettevalmistamise määruses seatud juhi koolituse eesmärgid;
• on valmis vastutama oma õppimise eest;
• on koostanud individuaalse õppeplaani;
• teab, kuidas koolitaja iseseisvat õppimist toetab ja kellelt vajaduse korral abi saab.


1.1.2 Liiklus kui süsteem
Pärast koolitust õpilane:
• teab liiklussüsteemi erinevate osadega seotud terminoloogiat;
• teab liikluskorraldusega seotud põhimõtteid ja liikluskorraldusvahendite tähendusi;
• mõistab liiklust kui süsteemi ja enda rolli selle süsteemi osana;
• teab liikluse positiivset ja negatiivset mõju inimese elule ja tervisele;
• teab sõitjate- ja veoseveo ja turvavarustuse kasutamise nõudeid;
• teab sõidukist väljumisel ja sellesse sisenemisel vajalikke ettevaatusabinõusid;
• teab keskkonnaga seotud nõudeid sõiduki kasutamisel.

1.1.3 Liiklejad
Pärast koolitust õpilane:
• teab juhi üldkohustusi ja üldiseid teeandmiskohustusi;
• teab märguandeid ja nende kasutamisega seotud reegleid;
• teab mootorsõiduki tulede kasutamise reegleid;
• teab kergliikleja ja kergsõiduki juhi liiklusreegleid.

1.1.4 Sõit teel
Pärast koolitust õpilane:
• teab piki- ja külgvahe ning sõidukiiruse valikuga seotud reegleid;
• teab, kuidas sõitu ohutult alustada;
• teab tee erinevaid osi ja nende otstarvet;
• teab sõiduki asukoha valikuga seotud reegleid;
• teab, kuidas valida asukohta teel riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil;
• teab, kuidas vahetada sõidurada ja sõidukirida;
• teab tagurdamisega seotud reegleid.

1.1.5 Lõikumiste läbimine
Pärast koolitust õpilane:
• teab manööverdamisega seotud reegleid;
• oskab rakendada probleemülesannete lahendamisel teede ristumis- ja lõikumisaladel ja teega külgnevatel
aladel ning raudteeülesõidukohtadel sõidujärjekorra määramisega seotud liiklusreegleid;
• teab ülekäiguraja ja ülekäigukoha ületamisega seotud reegleid;
• omab ülevaadet teede lõikumisalade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud riskidest ja nende vältimise
võimalustest;
• on motiveeritud teede lõikumisalade ja teega külgnevate alade ning raudteeülesõidukoha ületamisega seotud
võimalikke ohte vältima.

1.1.6 Peatumine ja parkimine
Pärast koolitust õpilane:
• teab ja oskab probleemülesandeid lahendades kasutada parkimise ja peatumise ning hädapeatamisega seotud
liiklusreegleid;
• teab, kuidas parklas ja parkimismajas ohutult ja teisi liiklejaid arvestavalt käituda;
• on motiveeritud peatumise ja parkimise ning hädapeatamisega seotud reegleid järgima;
• teab, kuidas väljaspool asulat peatuda ja parkida;
• teab tasulise parkimisega ja puudega inimese parkimiskaardiga seotud reegleid.

1.1.7 Eriline liikluskord
Pärast koolitust õpilane:
• teab õuealal kehtivaid reegleid;
• teab asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud reegleid;
• teab jääteel kehtivaid reegleid;
• omab ülevaadet asulavälisel teel, kiirteel ja tunnelis sõiduki juhtimisega seotud riskidest ning nende vältimise
võimalustest;
• on motiveeritud järgima asulavälisel teel ja kiirteel sõidukit juhtides sõidukiirusele kehtestatud piiranguid
ning hoidma ohutut piki- ja külgvahet.

1.1.8 Möödasõit ja möödumine
Pärast koolitust õpilane:
• teab ohutuks möödasõiduks vajalikke eeldusi;
• teab, kuidas ohutult mööda sõita, mööduda ja ümber põigata;
• teab, kuidas käituda möödasõidetava rollis;
• teab eritalituse sõidukist möödasõidu, möödumise ja ümberpõikega seotud reegleid;
• on motiveeritud kaaluma möödasõidu vajadust ohutuse tagamise eesmärgil.

1.1.9 Erilised olukorrad
Pärast koolitust õpilane:
• teab mootorsõiduki pukseerimise ja hädapeatamisega seotud reegleid;
• teab, kuidas liiklusõnnetuse korral õigesti käituda;
• teab liiklusõnnetuse korral vale käitumise tagajärgi;
• teab politseiniku peatumismärguannetega seotud reegleid.

1.1.10 Liiklusohutus
Pärast koolitust õpilane:
• mõistab, et peamised ohutu liiklemise põhimõtted on õigete tähelepanekute tegemine, oludele vastava
sõidukiiruse valik, õigeaegsed ja piisavad märguanded, ohutu piki- ja külgvahe hoidmine, liiklusreeglitest
kinnipidamine ja teiste liiklejatega arvestamine;
• on välja töötanud isiklikud ohutu liiklemise põhimõtted;
• teab sõiduki juhtimise eripära asulavälisel teel ja kiirteel võrreldes sõiduki juhtimisega asulas;
• teab, et liikluses osalevad erinevad liiklejarühmad;
• teab erinevate liiklejarühmade käitumise eripärasid;
• teab erinevate liiklejarühmade ja sõidukiliikidega (nt vähe kaitstud liiklejate, suurte sõidukite, eritalituse
sõidukite jt) seotud ohtu suurendavaid tegureid;
• omab valmidust liikluses ohutuse tagamiseks arvestada eripäradega, mis on seotud erinevate liiklejarühmade
ja sõidukiliikidega;
• mõistab teiste liiklejatega ja sõitjatega arvestamise tähtsust;
• on motiveeritud arvestama teiste liiklejate ja sõitjatega, eelkõige vähe kaitstud liiklejatega, ja tagama oma
käitumisega nende ohutuse;
• teab, milliseid ettevalmistusi tuleks enne pikemat või lühemat sõitu teha;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on motiveeritud sõiduga seonduvat planeerima;
• teab, et sõidu kavandamisel tuleb hinnata ja arvesse võtta tegureid, mis võivad avaldada mõju tema
käitumisele juhina (nt elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, uimastid, väsimus, halb nägemine jms);
• on motiveeritud oma sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;
• teab, kuidas sõiduki kasutamine keskkonnale mõjub ja kuidas seda kahjulikku mõju saab vähendada;
• oskab leida sõiduki kasutaja juhendist teavet keskkonna säästmise kohta;
• teab, kuidas jälgida kütusekulu;
• on motiveeritud sõiduki kasutamisel keskkonda säästma;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;
• teab sõidukile mõjuvate jõudude olemust ja oskab neid oma sõidus arvestada;
• teab rasketes tee- ja ilmastikuoludes sõiduki juhtimisega seotud ohte ning kuidas neid ohte on oma
käitumisega võimalik vältida.

1.1.11 Liikluspsühholoogia
Pärast koolitust õpilane:
• teab inimeste erineva liikluskäitumise põhjuseid;
• teab, kuidas sõidu motiivid, sõiduteekonna ja aja planeerimine, sotsiaalne surve, juhi seisund ja teadlikkus
enda juhtimisvõimest (sealhulgas liigne enesekindlus, oma võimekuse tõestamise soov) mõjutavad juhi
käitumist;
• teab enda isiksuseomadustest, hoiakutest ja elustiilist tulenevaid võimalikke riske liikluskäitumisele;
• on enda jaoks välja töötanud strateegiad, mille abil saab vältida kahjulikke mõjusid, mis tulenevad
liikluskäitumist mõjutavatest isiksuse ja tervisliku seisundiga seotud asjaoludest;
• on motiveeritud väärtustama ohutust ja keskkonnasäästlikkust elu üldistes eesmärkides ja käitumises;
• teab kõrvaliste tegevuste mõju juhile ning sellest tulenevaid ohte.
1.1.12 Sõiduk
Pärast koolitust õpilane:
• mõistab sõiduki kasutaja juhendiga tutvumise olulisust;
• teab peamisi tänapäeva sõidukites kasutuses olevaid aktiivse ja passiivse turvalisuse elemente ning nende
tööpõhimõtet (turvavöö kinnitamine ja istumisasendi reguleerimine, kaassõitja turvavarustuse kinnitamine,
pagasi õige paigutus ja kinnitamine);
• teab turvavarustuse vale kasutamisega või mittekasutamisega seotud ohte ja on motiveeritud turvavarustust
kasutama;
• teab kasutatava mootorsõiduki kohta kehtivaid tehnoseisundi nõudeid;
• teab sõiduki lisa- ja mugavusseadmete mõju liiklusohutusele ja sõiduki juhitavusele;
• teab liikluskindlustuse aluseid ja vastavaid kohustusi;
• teab mootorsõidukitel kasutatavaid tunnusmärke.

1.1.13 Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja riskide ennetamine
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab märkimisväärselt juhi võimalusi
sõiduk peatada;
• mõistab erinevate tee- ja ilmastikuolude iseärasusi ning nende mõju sõiduki juhitavusele;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.

1.1.14 Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kuidas tulesid nähtavuse parandamiseks õigesti kasutada vastutuleva sõidukiga kohtudes, eesolevale
sõidukile järele jõudes ja/või sellest mööda sõites, peatudes ja parkides ning hädapeatuse korral;
• mõistab, et pimeda ajal on nähtavus palju halvem kui valge ajal hoolimata tulede õigest kasutamisest, ning
teab, et seda puudujääki saab kompenseerida sõidukiiruse vähendamisega;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega;
• saab aru pimeda ajal esinevatest, eriti kergliiklust puudutavatest ohtudest.


1.2. Sõiduõpe
1.2.1 Juhi tööasend ja turvavarustus
Pärast koolitust õpilane:
• oskab teha sõiduki sõidueelset kontrolli, näiteks kasutades kasutaja juhendit;
• oskab reguleerida tööasendi ja tahavaatepeeglid juhile sobivaks;
• oskab kasutada sõiduki turvavarustust ja aidata kaassõitjatel turvavarustust kinnitada, samuti
selgitada turvavarustuse kasutamise vajalikkust;
• oskab kasutada sõidukile paigaldatud lisa- ja mugavusseadmeid;
• teab juhi valest tööasendist ja turvavarustuse valest kasutamisest tulenevaid ohte;
• on motiveeritud kasutama turvavarustust ja nõudma turvavarustuse kasutamist sõitjatelt.
1.2.2 Sõiduki käsitsemine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt tasemel, mis võimaldab jätkata sõidu
õppimist vähese liiklusega teel;
• teab sõiduki vale käsitsemisega seotud ohte ja mõju keskkonnale;
• omab realistlikku arusaama isiklikest sõiduki käsitsemisega seotud tugevatest ja nõrkadest
külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitsemisega, ning oskab oma käitumises
nendega arvestada;
• on motiveeritud sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt käsitsema.
1.2.3 Sõiduki juhtimine vähese liiklusega teel
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt viisil, mis on vajalik sõidu õppimise
alustamiseks erinevates liiklussituatsioonides;
• omab vajalikke oskusi vähese liiklusega teel liiklemiseks;
• teab vähese liiklusega teel sõiduga seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise
eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest vähese liiklusega teel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest
külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega vähese liiklusega teel, ning oskab
oma käitumises nendega arvestada.
1.2.4 Peatumine ja parkimine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab peatuda ja parkida teel;
• teab parkimiskohale manööverdamisega seotud riske ja oskab nendega arvestada.
1.2.5 Sõiduki juhtimine erinevates liiklussituatsioonides
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult ja keskkonda säästvalt;
• omab teel sõitmisel erinevates liiklussituatsioonides toimetulekuks vajalikke oskusi;
• teab erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud ohte ja oskab neid ohte oma käitumisega vältida;
• mõistab, et juhil kui suurema ohu allika valdajal tuleb võtta vastutus enda ja teiste elu ning tervise eest;
• omab realistlikku arusaama isiklikest erineva liiklusega teedel sõitmisega seotud tugevatest ja nõrkadest
külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega erineva liiklusega teedel, ning oskab oma
käitumises nendega arvestada;
• on võimeline kohanema liikluses toimuvate muutustega;
• on võimeline hindama olukorra tõsidust ja reageerima kohaselt;
• on võimeline liiklusoludega arvestades sõidukit juhtima vastaval teelõigul lubatud suurima sõidukiirusega.
1.2.6 Sõit asulavälisel teel
Pärast koolitust õpilane:
• oskab käsitseda sõidukit ohutult suurtel sõidukiirustel;
• oskab kasutada kiirendus- ja aeglustusradasid;
• teab maanteesõiduga seotud riske ja oskab nendega arvestada.
1.2.7 Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
Pärast koolitust õpilane:
• oskab hinnata ohutuks möödasõiduks ja ümberpõikeks vajalike eelduste olemasolu;
• mõistab, et möödasõit ei ole kohustuslik manööver;
• oskab ohutult mööda sõita ja ümber põigata nii päri- kui ka vastassuunavööndi kaudu;
• oskab käituda möödasõidetava rollis;
• oskab peatuda ja parkida väljaspool asulat;
• omab realistlikku arusaama enda tugevatest ja nõrkadest külgedest, mis on seotud möödasõidu, möödumise,
ümberpõike, peatumise ja parkimisega väljaspool asulat.
1.2.8 Sõiduki juhtimine planeeritud teekonnal
Pärast koolitust õpilane:
• oskab nii asulas kui ka väljaspool asulat sõitu planeerida ja koostatud plaani järgi sõita;
• mõistab, et sõitu planeerides on võimalik mõjutada sõidu ohutust ja säästlikkust;
• on motiveeritud sõitu riski vältimise ja keskkonna säästmise eesmärgil planeerima;
• hindab ja võtab sõiduteekonna kavandamisel arvesse tegureid, mis võivad avaldada mõju tema käitumisele
juhina, näiteks elustiil, sõidu motiivid, sotsiaalne pinge, joove, väsimus, halb nägemine.
1.2.9 Keskkonda säästev sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab juhtida sõidukit keskkonda säästvalt;
• mõistab, et säästlik sõiduviis on ka ohutu sõiduviis, milles ei ole midagi keerulist;
• on motiveeritud juhtima sõidukit keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt;
• omab realistlikku arusaama isiklikest säästliku sõiduviisiga seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• on teinud plaani, mida harjutada esmase juhiloa omamise ajal, süvendamaks oskusi sõita keskkonda
säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
1.2.10 Algastme libedasõidu harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab sooritada äkkpidurdust;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab märkimisväärselt juhi võimalusi
sõiduk peatada;
• omab realistlikku arusaama isiklikest sõiduki peatamisega seotud tugevatest ja nõrkadest külgedest;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki peatamisega, ning oskab oma käitumises nendega
arvestada;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning ohutu piki- ja külgvahega.
1.2.11 Pimeda ajal sõiduki juhtimine
Pärast koolitust õpilane:
• oskab tulede õige kasutamisega parandada juhi nähtavust ja oma sõidukit teistele paremini märgatavaks teha;
• mõistab oludele vastava sõidukiiruse valiku vajadust;
• teab pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud ohte;
• oskab oma käitumisega vähendada pimeda ajal sõiduki juhtimisega seotud riske;
• tajub ja teab oma nõrku külgi, mis on seotud sõiduki juhtimisega pimeda ajal, ning oskab oma käitumises
nendega arvestada.


LÕPPASTME KOOLITUSE ÕPIVÄLJUNDID
2.1 Teooriaõpe
2.1.1 Keskkonda säästev, ohutu ja teisi liiklejaid arvestav mõtteviis. Käitumine libedates teeoludes
Pärast koolitust õpilane:
• teab ohte suurendavaid tegureid liikluses;
• mõistab säästliku, ohutu ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi eeliseid;
• teab, millest sõltub tee ja ratta vaheline haardumine;
• tajub ja teab enda isikuga seotud nõrku külgi, mis mõjutavad liikluskäitumist, ning oskab oma käitumises
nendega arvestada;
• on motiveeritud sõitma säästlikult, ohutult ja teiste liiklejatega arvestavalt.


2.1.2 Libedasõidu riskivältimise praktikum
Pärast koolitust õpilane:
• teab, kui palju kulub aega ja ruumi, et sõiduk peatada;
• mõistab, et väiksemgi sõidukiiruse suurendamine või vähendamine mõjutab märkimisväärselt juhi võimalusi
sõiduk peatada;
• mõistab, et libedal teel on pidurdusteekond palju pikem kui kuival asfaldil;
• mõistab, et sõltuvalt ilmaoludest ja teekattest on pidurdusteekonna pikkus erinev;
• omab motivatsiooni sõita oludele vastava sõidukiirusega ning õige piki- ja külgvahega.


2.2 Sõiduõpe
2.2.1 Keskkonda säästva, riske vältiva ja teisi liiklejaid arvestava sõiduviisi süvendamine
Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest sõiduki juhtimisega seotud käitumisharjumustest;
• on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.
2.2.2 Libedasõidu riskivältimise harjutuste sooritamine
Pärast koolitust õpilane:
• omab realistlikku arusaama isiklikest äkkolukorras toimetulekuks vajalikest oskustest ja võimalustest;
• oskab äkkpidurdamist;
• oskab kasutada takistusest ümberpõikamiseks vajalikke tehnikaid;
• oskab valida tee olukorra ja trajektoori järgi erinevaid pidurdamistehnikaid ning mõistab sõiduki juhitavust
pidurdusprotsessi vältel;
• mõistab, et juhi võimalused äkkolukorras midagi ohutuse taastamiseks ette võtta on piiratud;
• on motiveeritud sõitma keskkonda säästvalt, riske vältivalt ja teisi liiklejaid arvestavalt.

Lisa 1. Algastme koolituse liiklusteooria õppeainete teemad ja seos MKMi määrusega nr 60

Aine nimi Aine teemad Vastavus MKMi määruse nr 60 ainetele
1. Sissejuhatus autokooli
kursusesse
1.1. Ülevaade õppetöö korraldusest ja
eesmärkidest
1.2. Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
Ülevaade õppetöö korraldusest ja eesmärkidest
Iseseisvaks õppimiseks juhendamine
2. Liiklus kui süsteem 2.1. Liiklusreeglite alused
2.2. Liikluse reguleerimine ja
liikluskorraldusvahendid
2.3. Sõitjate ja veose vedu
2.4. Keskkonnakaitse
Liiklus kui süsteem
Liiklus kui süsteem
Sõiduki turvalisus
Sõiduki turvalisus
3. Liiklejad 3.1. Juhi üldkohustused
3.2. Sõidukijuhi märguanded
3.3. Tulede kasutamine

Ohutu liiklemise põhimõtted
4. Sõit teel 4.1. Sõidukiirus ja pikivahe
4.2. Sõiduki asukoht sõites
4.3. Manöövrid ja tagurdamine

Ohutu liiklemise põhimõtted
Sõidu alustamine ja sõiduki asukoht sõites
5. Lõikumiste läbimine 5. Lõikumiste läbimine Sõidujärjekord sõites
6. Peatumine ja parkimine 6. Peatumine ja parkimine Sõiduki peatumine ja sõidu lõpetamine
7. Eriline liikluskord 7. Eriline liikluskord Sõidu eripära asulavälisel teel, kiirteel ja
tunnelis
8. Möödasõit ja
möödumine
8. Möödasõit ja möödumine Möödasõit, möödumine ja ümberpõige
9. Erilised olukorrad 9. Erilised olukorrad Käitumine liiklusõnnetuse korral
10. Liiklusohutus 10.1 Liiklusohutus ning sõiduki juhtimine
rasketes tee- ja ilmastikuoludes
10.2. Sõidu planeerimine riski vältimise
eesmärgil
Teiste liiklejatega arvestamine, ohutu liiklemise
põhimõtted, sõiduki juhtimine rasketes tee- ja
ilmastikuoludes
Sõidu planeerimine riski vältimise eesmärgil
11. Inimene sõidukijuhina 11.1. Inimene sõidukijuhina
12.1. Auto kasutamine ja tehnoseisund
12.2. Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
12.3. Liikluskindlustus
Inimene sõidukijuhina
Sõiduki turvalisus
Keskkonda säästev sõiduki kasutamine
13. Peatamisteekonna
pikkust mõjutavad tegurid
ja riskide ennetamine
13. Peatamisteekonna pikkust mõjutavad
tegurid ja riskide ennetamine
Peatamisteekonna pikkust mõjutavad tegurid ja
riskide ennetamine
14. Pimeda ajal sõiduki
juhtimine
14. Pimeda ajal sõiduki juhtimine Pimeda ajal sõiduki juhtimine

Koolitajad

Anatoli Starostin, kategooria B, C, õpetaja tunnistus ÕT004452, kehtib kuni 12.01.2022 a.
Valeriy Plotnikov, kategooria A, B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004995, kehtib kuni 26.05.2025
Aleksand Anissimov, kategooria B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004422, kehtib kuni 12.03.2022
Gennadi Tšõgankov, kategooria B õpetaja tunnistus ÕT004830, kehtib kuni 20.12.2023
Ruslan Sergeev, kategooria B, BE, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT005122, kehtib kuni 17.03.2026
Sergei Butussov, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni 04.01.22
Vadim Laknovski, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni 27.12.2021

Tunniplaan

Teooria tunnid toimuvad kontaktõppes klassis või veebipõhiselt zoomi
kaudu reaalses ajas. Sõidutunnid toimuvad sõiduplatsil ja linnas kokkuleppel sõiduõpetajaga.

Koolituse läbiviimise koht ja aadress

Vabaduse 3, Narva, sõiduplatsil Joala 40, Narva

Hind

700 €

Vastuvõtutingimused

Koolituskursusele võetakse õppima B-kategooria ja B1-alamkategooria auto juhtimisõigust taotlev isik, kes:

1) on Eesti kodanik ja kelle alaline elukoht on Eestis või elamisloa alusel Eestis viibiv välismaalane;
2) omab mootorsõidukijuhi tervisetõendit B-kategooria või B1-alamkategooria auto juhtimist lubava märkega;
3) on juhiloa saamise ajaks: – B-kategooria auto piiratud juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana, – B-kategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 18 aastat vana, – B1-alamkategooria auto juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt 16 aastat vana.

Üksikkorras juhtimisõiguse taotlemisel peab koolitust sooviv õpilane end registreerima koos mootorsõidukijuhi õpetamise luba omava isikuga. Koolituskursusele võib võtta õppima kuni 6 kuud enne punktis 3 toodud. Isik peab koolitajale esitama passi või muu elamisluba tõendava dokumendi ja tervisetõendi. Õpingukaardile on vaja ühte passipilti.

Teil on küsimused? Kirjutage meile!