CE-kategooria koolitus

Kinnitatud 01. veebruar 2020 a.
Viktoria Šumarova
juhatuse liige
digitaalselt allkirjastatud

BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise
õppekava

Koolitaja Narva Autom MTÜ
Õppekava nimetus BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki
juhi ettevalmistamise õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria
õppemaht
üleminekul B-kategoorialt BE-kategooriale 3 akadeemilist tundi
üleminekul C- või D-kategoorialt vastavalt CE- või DE-kategooriale 10
akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht üleminekul B-kategoorialt BE-kategooriale 3 akadeemilist tundi
üleminekul C- või D-kategoorialt vastavalt CE- või DE-kategooriale
Õppetöö keeled vene
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Liiklusteooria osas on kontaktõppes ette nähtud üks kontrolltöö, mis
koosnevad 10 küsimusest. Kontrolltöö korraldatakse testi vormis.
Kontrolltöö arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 8.
E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga teemade ploki lõpus
ette nähtud kohustuslikud vahetestid, mille eesmärk on kontrollida vajalike
õpiväljundite saavutamist.
Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksamile lubatakse õppurit
pärast kontrolltööde (või e-õppevormi puhul vahetestide) edukat sooritamist.
Eksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning
nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse
testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb
30 ühe õige vastusega küsimusest, millest 5 küsimust käsitlevad
liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on
vähemalt 26, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle
ühe vea. Eksam kestab kuni 30 minutit.
Sõidueksamile lubatakse õppurit pärast teooriaeksami edukat sooritamist.
Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle käigus kontrollitakse
eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt
juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil
võidakse kontrollida ka MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning
nõuded eksamisõidukitele“ lisas 4 toodud harjutuste sooritamist.
Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam arvatakse sooritatuks,
kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et juhtida sõidukit kindlalt,
ohutult ja iseseisvalt. Eksam lõpeb enneaegu, kui eksamineeritav tekitab
liiklusohtliku olukorra või ei suuda sooritada harjutust kahe katsega.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud
liikluses käitumiseks kooskõlas BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja
D1E-alamkategooria mootorsõiduki juhile kehtestatud
kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse eesmärk on samuti luua eeldused juhi
vastutustundliku liikluskäitumise ning ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid
arvestava ja keskkonda säästva käitumise kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool. Seos MKMi määrusega nr 60 on näidatud lisas 11.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö
korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded
mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja
õppesõidukitele“ nõuetele. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse
tunnistuse.
Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses.
Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni
pikkus on 45 minutit.
Iseseisva töö osakaal on individuaalne.
Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist
õppevormi. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö
osakaal vähemalt 21%.
Üleminekul B-kategoorialt BE-kategooriale õppesõitude minimaalne maht
on 3 akadeemilist tundi
Üleminekul C- või D-kategoorialt vastavalt CE- või DE-kategooriale
Õppesõitude minimaalne maht on 10 akadeemilist tundi. Õppesõitu
korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45
minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile
õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Hindamissüsteem:
sooritatud/mittesooritatud (+/-).
Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega
õpilane läbib sõidupraktikat. Sel juhul koostatakse koos juhendajaga
individuaalne sõidupraktika plaan, mille eesmärk on kinnistada sõiduõppe
käigus omandatud sõiduoskusi.
Õppematerjalide loend „Liiklusreeglid lihtsas keeles“ (J. Ess, 2019); „Nutikad testid“ (Liikluslab,
2019)
Liiklusseadus, jõustumine 01.07.2011
Autoveoseadus, jõust. 01.06.2018
BE-, CE- ja DE-kategooria ning C1E- ja D1E-alamkategooria mootorsõiduki
juhi ettevalmistamise õppekava, määrus 60, lisa 11 MKM
Õppekavarühm Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu
Õpingute alustamise
tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“.
Koolituskursusele võetakse õppima BE-kategooria auto juhtimisõigust
taotlev isik, kellel on esmane juhiluba ja B-kategooria auto
juhtimisõigus.
Koolituskursusele võetakse õppima CE- või DE-kategooria autorongi
või C1E- või D1E-alamkategooria, kui isikul on vastavalt C- või
D-kategooria või C1- või D1-alamkategooria auto juhtimisõigus.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 01.02.2020.

Teooria- ja sõiduõppe ained ning õppemahud
1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS
Tabel 1. Õppemahud üleminekul B-kategoorialt BE-kategooriale

Jrk 1. Teooriaõpe Tundide arv Sõiduõpe Tundide arv
1.1 Liiklusreeglid ja
käitumine liikluses
2.1 Autorongi juhtimine
õppeplatsil ja autorongi
koostamine
1.2 Autorongi ehitus 2.2 Autorongi juhtimine liikluses
1.3 Liiklusohutus
1.4 Liiklualased seaduse ja
määrused
Teooriaõpet kokku 3 Sõiduõpet kokku 2

Tabel 2. Õppemahud üleminekul C- või D-kategoorialt vastavalt CE- või DE-kategooriale

Jrk 1. Teooriaõpe Tundide arv Sõiduõpe Tundide arv
1.1 Liiklusreeglid ja
käitumine liikluses
2.1 Autorongi juhtimine
õppeplatsil ja autorongi
koostamine
1.2 Autorongi ehitus 2.2 Autorongi juhtimine liikluses
1.3 Liiklusohutus
1.3 Liikluspsühholoogia
1.4 Liiklualased seaduse ja määrused
Teooriaõpet kokku 10 Sõiduõpet kokku 10
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht
määratakse
individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2

1. Õppeainete õppekava: teooriaõpe
1.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses
(1) Liiklusreeglite õppe eesmärk on:
1) kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist;
2) anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust;
3) välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning lugupidavat hoiakut
teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.
1.1.1. Mõisted
Autorong, haagis, poolhaagis ja kerghaagis, liikluskorraldus, juhi märguanded, autorongi asukoht sõites
teeandmiskohustus, möödasõit ja vastu sõitvad sõidukid, sõiukiirus, peatumine ja parkimine, vähekaitstud
liiklejad, liiklus ristumisel raudtee või trammiteega, valgustusseadmed, mootorsõiduki pukseerimine,
autorongi tähistamine, liiklus õuealal ja kiirteel, liiklus muutsuunaliiklusega teel, sõit tunnelis ja jääteel,
sadamates ja parvlaevadel, piiripunktide läbimine.
Õpeväljundid
1.1.2. Pärast koolitust peab õpilasel olema
1) teadmised reguleerija ning kontrollija volitustest ja tegevusest;
2) oskus selgitada reguleerija märguandeid, nende tähendusi ja lubatud liikumissuundi nende korral;
3) oskus selgitada fooritulede tähendusi ja liiklejate lubatud liikumissuundi nende korral;
4) oskus selgitada liiklusmärkide ja lisateatetahvlite tähendusi ning teada nende mõjupiirkondi;
5) oskus selgitada piltidel teekattemärgiste ja püstmärgiste tähendust.
1.1.3. Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) teadma ja selgitada juhi märguandeid;
2) kirjeldada ja selgitada autorongi asukohta asulas ja asulavälisel teel sõites; sõitmist sõidukireas ja
sõidurajal, arvestades autorongi pikkust ja laiust ning külgvahet; tagurdamist pööretel ja tõusudel-langudel;
ohutu pikivahe vajadust eri liiklusoludes ja seda, millest sõltub ohutu pikivahe;
3) kirjeldada teeandmiskohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, arvestades autorongi liikumise
eripära;
4) selgitada ohutuks möödasõiduks (möödumiseks) vajalikke tingimusi ja ohte möödasõidu (möödumise)
üksikutel etappidel ning vajalikke pikija külgvahesid;
5) selgitada lubatud suurima kiiruse ja oludele vastava kiiruse erinevust ja tuua näiteid ohuteguritest, mida
juht peab arvestama ohutu sõidukiiruse valikul, sõites autorongiga tihedalt asustatud piirkonnas,
6) seletada üldisi nõudeid peatumisel ja parkimisel ning sõiduki paigutamisel tehtavaid vigu; erilist
tähelepanu nõudvad olukorrad;
7) selgitada: silmsideme loomise vajadust teise liiklejaga oma kavatsuse selgitamiseks ja teise liikleja
kavatsuse mõistmiseks; võimalikke märguandeid, et teatada oma kavatsusest ja teise liikleja kavatsuse
mõistmisest;
8) selgitada, kes on vähekaitstud liiklejad ja miks peavad juhid olema nende suhtes eriti tähelepanelikud;
9) näidata ja kirjeldada neid ohutusseadmeid ja liikluskorraldusvahendeid, mis võivad olla tee ja rööbastee
lõikumise kohal; selgitada ohte, mis võivad tekkida, kui ohutusseadmed ei tööta või asjakohased
liikluskorraldusvahendid puuduvad;
10) selgitada tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes, arvestades autorongi eripära;
tulede ebaõige kasutamise ohtlikke tagajärgi;
11) selgitada pukseerimise mooduseid ja tingimusi; pukseeriva sõiduki ja selle juhi nõudeid; pukseeritava
sõiduki juhi nõudeid; ühenduslüli nõudeid; pukseerimisel osalevate juhtide kohustusi ja omavahelisi
kokkulepitud märguandeid; millistel juhtudel pukseerimine on keelatud;
12) tunda autorongi tähistamist mitmesuguste veoste veol;
13) põhjendada õuealal kehtivaid juhi ja jalakäija kohustusi, kehtestatud piiranguid ja nende vajadust;
14) selgitada kiirteele sõitmise erinevusi võrreldes muu maanteeliiklusega; kiirteel liiklemise erinevusi
võrreldes muu maanteeliiklusega;
15) selgitada muutsuunaliiklusega teel sõitmise iseärasusi;
16) selgitada tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise ning valgustusseadmete kasutamise nõudeid.
Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) kehtestatud sõidukorda; ohutusnõudeid sõidul jääteel üle veekogu. sõitmise korda ning nõudeid
parvlaevadel viibimise, neile peale- ja neilt mahasõidu korda; tundma autoga piiripunktide läbimise korda.
2.2. Autorongi ehitus
Mõisted
Autorongi seadmete ja süsteemide otstarve, kontrollimine, hooldus ja tehnoseisund, haagiseveduk;
sadulveduk, täishaagis, poolhaagis, kesktelghaagis sihtotstarbeline haagis, elektriseadmed, pidurid, rattad
autorongi sõidutehnilised omadused, autorongi erivarustus, autorongi koormamine, sõiduki registreerimine,
säästlik sõit, sõiduki mõju keskkonnale.
Õpeväljundid
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) tunda mitmesuguste autorongide ja nende osade tüüpe ja otstarvet ning loetletud osadest koostatud
autorongide nimetusi;
2) joonisel näidata sõiduki põhiosi ja oskama selgitada haagise (poolhaagise) ühendamist autoga, st
autorongi koostamist;
3) käsiraamatu abil selgitada tehnilisi andmeid, mis on vajalikud sõiduki kasutamisel; oskama leida
registreerimistunnistuselt põhiandmeid;
4) oskama selgitada, kuidas sõiduki regulaarne kontroll ja hooldus võivad vähendada kütusekulu ja
keskkonnakahjulikke mõjusid;
5) selgitada kütuse, õlide ja sõidukite puhastus- ja hooldusvahendite mõju keskkonnale;
6) joonisel näidata valgustus- ja signalisatsiooniseadmete asukohti, otstarvet, kasutamist ja hooldust;
auto ja haagise vahelisi elektriühendusi.
7) joonise või näitvahendite abil selgitada: piduriajamite ja -mehhanismide ehitust ning võimalikke
rikkeid; õhkpiduri tööpõhimõtet; kuidas leida pidurite rikkeid; mitmesuguste külmumistõrjukite
otstarvet; eri liiki abipidurite (näiteks mootorpiduri) tööpõhimõtet; mitteblokeeruva pidurisüsteemi
(ABS) iseärasusi; ohte, mis võivad tekkida õhkpiduriga sõiduki pukseerimisel; mitmesuguste
haagise pidurisüsteemide tööpõhimõtet ning näitama tegelikkuses auto ja haagise pidurisüsteemide
ühendamist.
8) joonise või näitvahendite abil selgitada: eri rehitüüpide omadusi ja tähistust; rehvi ebaõiget kulumist
ja selle põhjusi; naastrehvi kasutamise nõudeid; vale rehvi õhurõhu tagajärgi rehvile; tagajärgi, mis
võivad tekkida, kui rattad on tasakaalustamata; ohte, mis tekivad nõrgalt kinnitatud
rattapoltide-mutrite puhul ning siis, kui paarisrataste vahele on kinni kiildunud võõrkeha; sõiduviisi
mõju rehvide kulumisele; eri rehvitüüpide valiku aluseid; tunnuseid, mis viitavad nõrgalt kinnitatud
ratastele;
9) kirjeldada, kuidas järgmised tegurid mõjutavad autorongi sõiduomadusi: eri
veorattakombinatsioonid; massi jaotus; teljekoormus; rehvid ja õhurõhk nendes; veos (ka vedelik
paakautos, -haagises); üle- ja alajuhitavus; tuul;
10)selgitada sõidumeeriku, mitmesuguste haakeseadmete, kabiini ja veokasti, furgooni, kastikalluti,
vahetuskere, luuktõstuki, varuratta kinnituse jms otstarvet ja kasutamist;
11) oskama tuua näiteid auto ja haagise registreerimisest ja ehituslike muudatuste vormistamisest
Maanteeametis;
12)selgitada kuidas autorongi väliskuju ja juhi sõidustiil mõjutavad kütusekulu, välistegureid, mis
võivad mõjutada kütusekulu; seost kütusekulu ning tee- ja ilmaolude vahel; kuidas tehnohooldus ja
kontroll mõjutavad säästlikku sõitu;
13)selgitada kuidas eri kütuste heitgaasid ja koostis mõjuvad keskkonnale; võimalusi vähendada
heitgaaside kahjulikku mõju keskkonnale; müra ja heitgaaside mürgisuse vähendamise võimalusi;
kuidas eri ained heitgaasides inimesele mõjuvad.
Pärast koolitust peab juht teadma
1) eri liiki (tükk-, puiste-, suur- ja/või raskeveoste jt) ning ohtlike veoste veo põhinõudeid;
2) kuidas nõuetekohaselt koostada koormat ja kinnitada ning katta
2.3. Liiklusohutus
Mõisted
Ohuolukorra ettenägemine, olukorra hindamine, liiklusõnnetused ja kahjustused, liiklusreeglid ja eetika
nõuded, ohud pukseerimisel ja autorongiga sõitmisel, ohud autorongiga sõitmisel, autojuhi töö- ja puhkeaeg
Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) ette näha ohuolukordi ja tundma nende tekke põhjusi ning põhjustajaid, sealhulgas: juhte, kellel
puudub tähelepanelik hoiak teiste liiklejate suhtes; väheste kogemustega juhte; vähekaitstud
liiklejaid (lapsed, vanurid, jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid jt); piiratud liikumisvõimega
liiklejad; mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise eripära; sõitu eri viisil koormatud sõidukitega;
sõitu vahelduvates tee- ja ilmaoludes ning sõitu vahelduvalt valge ja pimeda ajal; metsloomade teele
ilmumist;
2) joonise abil hinnata ohu võimalikku iseloomu; kirjeldada ohutuid juhtimisvõtteid ohuolukordades;
kirjeldada liiklejate võimalikke liiklusreeglite sätete tõlgendusi skeemil kujutatud olukorras;
3) kirjeldada mitmesugustel põhjustel tekkida võivaid liiklusõnnetust, tekkivat ohuolukorda ette näha
ja olema võimeline selgitama juhi psüühikaga seotud tegureid, mis võivad muuta liiklusolukorra
keerukust;
4) selgitada miks liiklus peab olema reeglistatud; miks inimesed ei järgi alati liiklusreegleid; miks
inimesed ei arvesta alati keskkonnakaitse nõudeid; liikluskultuuri alust ja vastutustunnet;
5) teada pukseerimisega kaasnevaid ohtusid ja nende vältimise võimalusi;
6) hinnata veduki, haagise ja poolhaagise masside erinevusi; autorongi pidurdusvõimet; autorongi
pidurdamisel tekkivaid ohte; poolhaagise vibamist; trajektoore ning jõude pööretel ja kurvis sõidul;
haagise mõju autorongi juhitavusele; nõudeid ja ohte autorongiga manööverdamisel; ohte autorongi
tagurdamisel tõusul-langul;
7) tundma töö- ja puhkeaja kohta kehtivate õigusaktide põhilisi sätteid.
2.4. Liikluspsühholoogia
Mõisted
Juhi tegutsemise skeem, juhi tööd mõjutavad psühhofüsioloogilised omadused, tegurid, mis mõjutavad
liiklusohutust, erilised isiksuseomadused, juhi valmisolek liikluses osalemiseks, sotsiaalsed tegurid,
tegutsemisvõimet vähendavad tegurid.
Õpeväljundid
Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) selgitada vajadust ette näha olukorda, kuhu ta võib sattuda, ja teada, kuidas selles tegutseda; eksliku
käitumise tulemusel tekkida võivaid liiklusõnnetusi; inimese psühhofüsioloogilisi omadusi, mis
mõjutavad juhi tööd; juhi tegutsemise skeemi (ärrituse mõju meeleorganile, juhi reageerimisaeg ja
reaktsioon); juhi töös esmatähtsaid psüühilisi protsesse, mõtlemist, tähelepanu jaotamise võimet;
2) selgitada reageerimise tähtsust ajapuuduses; reageerimisaja pikkust sõltuvalt juhi füüsilisest ja
psüühilisest seisundist, tähelepanust ning liiklustihedusest;
1) nimetada neid meeleorganeid, mis on juhi töös seotud kuulmis-, haistmis-, puute- ning
liikumistajuga; selgitada tundeelamuste (emotsionaalsuse) mõju: mõtlemisvõimele, tähelepanule ja
reageerimisajale; ümbritsevale tegelikkusele ja iseendale; tundepinge (stressi) kasvule (erutus,
ärritatus, mure ja teised halva meeleolu kaasmõjurid); liiklusohu suurenemisele;
2) selgitada tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega ja reageerimismaad; tegureid, mis mõjutavad
sõiduki peatumismaa pikkust; pidurite rakendusmaad (-aega); aeglustusmaa pikkust; pidurdusmaa
pikkust; kuidas sõidukiiruse kasv mõjutab aeglustusmaa pikkust; pilgu ümbersuunamiseks kuluvat
aega; sõiduki sise- ja välispeeglite kasutamiseks kuluvat aega;. tasa- ja kumerpeeglist paistva eseme
nähtava kauguse erinevust;
3) näidete varal selgitada kuidas vältida ohuolukorda sattumist; ohtu ja teisi liiklejaid arvestava
sõiduviisi olemust; juhi kogemuste seost liiklusohutusega;
4) selgitada miks on agressiivsus ohtlik miks on impulsiivsus ohtlik; miks on ametipositsiooni
rõhutamine ohtlik; võimalikke pingeallikaid liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning mõju
liiklusohutusele;
5) selgitada miks isik peab saavutama teatava intellektuaalse ja emotsionaalse taseme, enne kui ta
vastab hea käitumise nõuetele; miks on vaja tunda juhi kutse-eetikat (kutsekohustusi, kutseau); miks
on vaja reaalsustaju, enesekriitilisust, vastutustunnet; miks on noortel, mees- ja naisjuhtidel selliseid
erinevusi oma võimete hindamisel ja rakendamisel, mida võivad põhjustada rühma iseärasused;
6) oskama kirjeldada ohte, mis tekivad, kui inimesed ei täida alati liiklusreeglite nõudeid; inimesed
tõlgendavad üht ja sama liiklusnõuet erinevalt; inimesed ei arvesta alati keskkonda;
7) kirjeldada mis on grupisurve (teiste liiklejate käitumismalli omaksvõtmine) ja millest tekib
grupisuhe ja kaasaminek; negatiivse grupisurve tekitatavaid eeldusi liiklusõnnetusteks;
isiksuseomadusi, mis võimaldavad kergesti alluda grupisurvele; isiksuseomadusi, mis ei lase alluda
grupisurvele; eeskujulikku käitumist, mis mõjutab teisi positiivselt;
8) selgitada isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele; väsimuse tunnuseid;
väsimuse mõju liiklusohutusele; väsimuse mõju nägemisele; väsimuse mõju liigutuste
koordinatsioonile; väsimuse mõju enesehinnangule; milline on alkoholi ja narkootiliste ainete mõju
tajule; millest sõltub alkoholi põlemise aeg organismis ja millal on inimene jälle võimeline juhtima
sõidukit pärast alkoholitarbimist; põhjusi, miks juhitakse sõidukit alkoholi- või narkojoobes;
tagajärgi, mis võivad tekkida liikluses, kui sõidetakse alkoholi- või narkojoobes või teatud ravimite
mõju all; ohte, mis võivad tekkida mobiiltelefoni kasutamisel sõidu ajal.
2.5. Liiklusalased seadused ja määrused
Mõisted
Liiklusseadus, autoveduseadus
Õpeväljundid
Pärast koolitust peab õpilane teadma
1) õppesõidu kohta kehtestatud nõudeid; kuidas peab juht tegutsema liiklusõnnetuse korral;
liiklusseadusest tulenevaid liiklejate kohustusi ja õigusi; liikluskindlustussüsteemi ja
kindlustuslepingute sõlmimist; juhi vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste
menetlemine; tehnoülevaatusel sõiduki kohta esitatavaid nõudeid; nõudeid autorongi tehnoseisundi
ja varustuse kohta; nõudeid suur- ja/või raskeveose veol; nõudeid sõiduki ja juhi suhtes, kui
sõidetakse välismaale.
Õppeainete õppekava: sõiduõpe
2.1 Autorongi koostamine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kontrollida järgmiste seadmete ja veose vastavust esitatavatele nõuetele: pidurid; rattad;
valgustusseadmed; märgutuled; poripõlled; tahavaatepeeglid; haakeseade; autorongi piduri- ja
elektriühendused; veose paigutus ja kinnitus;
2) otsustada, kas haagist tohib vedukiga ühendada; ühendada ja lahti ühendada haagist (poolhaagist)
vedukist; otsustada, kas on vaja puhastada laternaid, aknaid ja numbrimärke.
2.1 Autorongi juhtimine liikluses
Mõisted
Sõidu alustamine, sõiduki paiknemine, paiknemine sõidurajal, sõidukiiruse valik, kiiruspiirangud, vastu
sõitvad sõidukid, kiirus, paiknemine, sõit liiklusvoos, sõit teiste sõidukite ees, sõit teiste sõidukite järel ja
teiste sõidukite kõrval, sõiduraja vahetus, ristmike ületamine, vöötrada ja jalgrattatee tagasipööre, peatumine
ja parkimine, möödasõit, maantee ja kiirtee, raudtee ja trammitee, teetööd, vähekaitstud liiklejad,
eriolukorrad, eritalituse sõidukid, hädapeatumine mootori- või muu rikke korral, tähelepanelikkus ja
riskiteadlikkus, liikluskorraldusvahendid ja reguleerija märguanded, hoiakud, tegutsemine sõidul rasketes
ilmastikuoludes, sõit pimeda ajal ja libedal teel.
Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) alustada sõitu tee äärest, jälgides liiklust; järgides teeandmise nõudeid;
2) valida õiget sõidurada ja sõiduki rida, arvestades tee ja sõiduki omadusi, liiklustihedust ja nähtavust;
kasutada teepeenart; kasutada õigeid kurvisõiduvõtteid;
3) sõita kindlal sõidurajal ja kindlas sõidukireas; kasutada vastassuunavööndit möödasõiduks; kasutada
naaberrada möödumiseks; valida sõidurada kavatsetud sõidusuuna või liikluskorraldusvahendite järgi;
4) suurendada kiirust pärast pööret või väljasõitu (nt hoovist) nii, et ei takistaks taga sõitjaid;
5) hoida ohutut kiirust, hoida ühtlast sõidukiirust; hoida sujuvat liiklusrütmi kiiruspiirangu alas; valida
kiirust, arvestades kehtivaid kiiruspiiranguid, teed ja teeolusid (ka poriga pritsimise ohtu), ilma- ja
nähtavustingimusi, auto seisundit ja koormatust, isiklikke sõiduvõimeid, mitmesuguseid keskkonnamõjusid
ning muid liiklustingimusi; valida õiget kiirust, sõitmata põhjendamatult aeglaselt; valida kiirust nii, et
oleks võimalik peatuda sõidutee nähtaval osal (nt takistuse ees);
6) valida sobivat kiirust vastutulevate sõidukitega kohtumisel; valida kiirust nii, et vastutulevate sõidukitega
kohtumine toimuks võimalikult ohutus kohas;
7) valida teel vastutulevate sõidukite suhtes sobivat paika; jätta vähekaitstud liiklejatele teel piisavalt ruumi;
8) kiiresti kindlaks teha taga sõitja kiirust ja kavatsusi ning seda, kas pikivahe on ohutu; kergendada taga
sõitjate möödasõitu; aeglustada pidurdades nii, et pidurituli hoiataks õigel ajal taga sõitjat ettekavatsetud
peatumisest;
9) hoida ohutut pikivahet eessõitjaga, arvestades ilma- ja teeolusid, eessõitva sõiduki mõju nähtavusele,
kiirust, möödasõitvaid sõidukeid ja hoiatusmärguande õigeaegsust; tähele panna eessõitva sõiduki juhi
kavatsusi; hoida ohutut pikivahet vähendamaks pidurdamise ja kiirendamise vajadust;
10) vältida kaherattalise sõiduki kõrval sõitmist ühel sõidurajal; arvestada suuremate sõidukite pöördeala
laiust; arvestada vajalikku külgvahet; vahetada sõidurada tiheda liikluse korral;
11) panna tähele teiste sõidukijuhtide kavatsusi ja vajaduse korral kergendada nende ümberreastumist;
vahetada sõidurada pidevjoont ületamata;
12) ristmikule sõites valida paika, arvestades liiklusmärke, teemärgiseid ja kavandatud sõidusuunda; olla
valmis muutma sõidusuunda või pidurdama; vähendada kiirust ja vajadusel seisma jääda; panna tähele
tagapool toimuvat; jääda seisma määratud kohas, kui fooris põleb keelav tuli või kui seda nõuab liiklusmärk;
jälgida reguleerija märguandeid; olla valmis reageerima teiste liiklejate võimalikele vigadele; olla valmis
liikumise alustamiseks kohe, kui seda lubab asjakohane märguanne;
13) täita teeandmisnõudeid ristmikul;
15) valida autorongi tagasipöördeks sobivat võimalust;
16) täita nõudeid, mis kehtivad reguleeritud või reguleerimata ülekäiguraja ja jalgrattatee sõiduteega
lõikumise kohal;
17) valida tagasipöördeks ohutut kohta ristmikel ja ristmike vahel, arvestades tee laiust, nähtavust,
liiklustihedust, liiklusreegleid ning autorongi mõõtmeid;
18) valida peatumiseks ohutut kohta, arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ja
väljumise ohutust;
19) kavandada möödasõitu; arvestades tee laiust, nähtavust, liiklustihedust, liiklusreegleid ja väljumise
ohutust;
20) sooritada ohutut möödasõitu, kiirendades autorongi ning jälgides teisi liiklejaid;
21) sõita maanteele kiirendusrajalt ja sealjuures tegutseda liikluses sõltuvalt nähtavusest ning valida kiirust
vastavalt liikluse rütmile ja tihedusele maanteel;
22) sõita kiirteele, anda suunamärguannet ja pidada kinni teeandmiskohustusest; otsustada, millal võib sõita
kiirteele, arvestades sealset liiklust; valida kiirust, arvestades kiirtee liikluse rütmi;
23) jälgida raudteeliiklust ja valida sobivat kiirust nii, et autorongi oleks võimalik peatada ohutus kauguses
tõkkepuust, rööbastest, foorist, liiklusmärgist või stoppjoonest;
24) järgida juhiseid (märgid jms) teetööde tegemise kohtades; täita reegleid, mis kehtivad sisselülitatud
kollase vilkuriga sõiduki suhtes;
25) jätta jalakäijatele piisavalt ruumi sõiduteel kõnnitee või teepeenra puudumisel; anda teed vöötrajale
astunud või sõidutee ületamist ootavale jalakäijale;
26) osutada erilist tähelepanu vanuritele ja puuetega jalakäijatele;
27) valida ohutut kiirust ja seisma jääda, et anda teed: lastele, kes ületavad sõiduteed lasterühma
tunnusmärki kandva bussi lähedal; pärisuunalisele trammile minejatele ja sellelt tulijatele;
28) anda eritalituse sõidukitele teed või peatuda õigel ajal pärast valgussignaali nägemist või helisignaali
kuulmist;
29) võtta sõiduki liiklusohtlike rikete tekkimisel kasutusele ohutusabinõusid; paigutada autorong sõidutee
äärde või teepeenrale, et vältida ohtu või teiste sõidukite liikumise takistamist; hoolitseda kaassõitjate
turvalisuse eest; kasutada ohutulesid ja ohukolmnurka; võtta kasutusele abinõusid tekkinud liiklustakistuse
kõrvaldamiseks;
30) olla ettenägelik ja jälgida ümbrust, nii et saaks ohuolukordade tekkimisel rakendada vajalikke abinõusid;
kavandada sõitu nii, et ootamatult ilmuvatest takistustest saaks ümber põigata ohutult; saada ülevaadet
liiklusest tahavaatepeeglite kaudu;
31) tunda ja ette näha ohuolukordi: tunnetades märke, mis võivad viidata riskidele; teades, millal on vajalik
pidurdusvalmidus; tehes õigeid otsuseid; rakendada sobivaid abinõusid ohuolukorra vältimiseks;
32) vältida liiklusõnnetust: arvestades teisi liiklejaid; järgides liiklusreegleid; saades aru, et ta ise on liikluses
veel harjumatu; näidates üles erilist tähelepanu algajate juhtide ja vähekaitstud liiklejate suhtes;
33) arvestada ohte, mis võivad kaasneda sõitmisel piiratud või halva nähtavusega oludes; olla valmis
reageerima teiste liiklejate valele käitumisele; olla ettenägelik ja valmis reageerima ootamatult ilmuvatele
ohtudele; valida ohutut kiirust, arvestades piiratud nähtavust; ohutut piki- ja külgvahet eessõitjate, vastu
sõitjate ja teeserva suhtes; õiget valgustust; vältida teiste liiklejate pritsimist vee ja poriga;
34) teadvustada ohte, mis kaasnevad sõiduga pimeda ajal; arvestada nõudeid, mis kaasnevad sõiduga libedal
teel;
35) valida õiget kiirust, arvestades tee laiust ja suunda, autorongi rehvide iseärasusi ning kaasliiklejaid

Koolitajad

Anatoli Starostin, kategooria B, C, õpetaja tunnistus ÕT004452, kehtib kuni 12.01.2022 a.
Valeriy Plotnikov, kategooria A, B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004995, kehtib kuni 26.05.2025
Aleksand Anissimov, kategooria B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004422, kehtib kuni 12.03.2022
Gennadi Tšõgankov, kategooria B õpetaja tunnistus ÕT004830, kehtib kuni 20.12.2023
Ruslan Sergeev, kategooria B, BE, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT005122, kehtib kuni 17.03.2026
Sergei Butussov, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni
Vadim Laknovski, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni

Tunniplaan

Teooria tunnid toimuvad kontaktõppes klassis või veebipõhiselt zoomi
kaudu reaalses ajas. Sõidutunnid sõiduplatsi kokkuleppel sõiduõpetajaga

Koolituse läbiviimise koht ja aadress

Vabaduse 3, Narva, sõiduplatsil Joala 40, Narva

Hind

780 €

Teil on küsimused? Kirjutage meile!

MTÜ Narva Autom

Vabaduse 3, Narva 20303

Tel. +3723594655, +37258249111
E-mail:

Arve: EE831010220281402226 SEB

12 + 8 =