D-kategooria koolitus

Kinnitatud 01. veebruar 2020 a.
Viktoria Šumarova
juhatuse liige
digitaalselt allkirjastatud

D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise õppekava

Koolitaja Narva Autom MTÜ
Õppekava nimetus D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise
õppekava
Õppeviis kontaktõpe, e-õpe, iseseisev õpe
Koolituse liik kursus
Liiklusteooria õppemaht 40 akadeemilist tundi
Sõiduõppe maht 20 akadeemilist tundi
Õppetöö keeled vene
Kontrollivorm eksam
Hindamiskriteeriumid Liiklusteooria osas on kontaktõppes ette nähtud üks kontrolltöö, mis
koosnevad 50 küsimusest. Kontrolltöö korraldatakse testi vormis.
Kontrolltöö arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on vähemalt 44.
E-õppevormi kasutavatel õppuritel on iga teema või iga teemade ploki lõpus
ette nähtud kohustuslikud vahetestid, mille eesmärk on kontrollida vajalike
õpiväljundite saavutamist.
Koolitus lõpeb teooria- ja sõidueksamiga. Teooriaeksamile lubatakse õppurit
pärast kontrolltööde (või e-õppevormi puhul vahetestide) edukat sooritamist.
Eksami temaatika vastab MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning
nõuded eksamisõidukitele“ lisas 2 toodud temaatikale. Eksam korraldatakse
testide vormis. Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam koosneb
50 ühe õige vastusega küsimusest, millest 12 küsimust käsitlevad
liiklusohutust. Eksam arvatakse sooritatuks, kui õigete vastuste arv on
vähemalt 45, kusjuures liiklusohutusteemalistes küsimustes ei tohi olla üle
ühe vea. Eksam kestab kuni 40 minutit.
Sõidueksamile lubatakse õppurit pärast teooriaeksami edukat sooritamist.
Sõidueksam kestab vähemalt 45 minutit. Selle käigus kontrollitakse
eksamineeritava oskust sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt
juhtida erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel. Eksamil
võidakse kontrollida ka MKMi määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi
eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning
nõuded eksamisõidukitele“ lisas 4 toodud harjutuste sooritamist.
Hindamissüsteem: sooritatud/mittesooritatud. Eksam arvatakse sooritatuks,
kui eksamineeritava sõiduoskused on piisavad, et juhtida sõidukit kindlalt,
ohutult ja iseseisvalt. Eksam lõpeb enneaegu, kui eksamineeritav tekitab
liiklusohtliku olukorra või ei suuda sooritada harjutust kahe katsega.
Eesmärgid Koolituse eesmärk on anda sõidukijuhile teadmised, oskused ja hoiakud
liikluses käitumiseks kooskõlas D-kategooria ning D1-alamkategooria
mootorsõiduki juhile kehtestatud kvalifikatsiooninõuetega. Koolituse
eesmärk on samuti luua eeldused juhi vastutustundliku liikluskäitumise ning
ohutu, iseseisva, teisi liiklejaid arvestava ja keskkonda säästva käitumise
kujunemiseks.
Sisu Õppeained on toodud allpool. Seos MKMi määrusega nr 60 on näidatud lisas
10.
Õpiväljundid Õpiväljundid on esitatud allpool.
Õppetöö
korralduslikud alused
Koolitus vastab liiklusseaduse, MKMi määruse nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“ ning MKMi määruse nr 54 „Nõuded
mootorsõidukijuhi koolitaja õppevahenditele, õppeväljakutele ja
õppesõidukitele“ nõuetele. Koolituse lõpetanu saab koolituskursuse
tunnistuse.
Liiklusteooriaõppe aineid läbitakse üldjuhul õppekavas toodud järjestuses.
Teoorialoenguid korraldatakse nõuetekohases õppeklassis. Ühe teooriatunni
pikkus on 45 minutit.
Iseseisva töö osakaal on individuaalne.
Auditoorse õppevormi asemel võidakse õppuri soovil kasutada elektroonilist
õppevormi. Elektroonilise õppevormi kasutamisel on auditoorse õppetöö
osakaal vähemalt 21%.
Õppesõitude minimaalne maht on 20 akadeemilist tundi. Õppesõitu
korraldatakse nõuetekohase õppesõidukiga. Ühe sõidutunni pikkus on 45
minutit. Iga õppesõidu lõpus märgib õpetaja õpingukaardile
õppesõidutundide arvu ja hinnangu õpilase oskuste kohta. Hindamissüsteem:
sooritatud/mittesooritatud (+/-).
Sõiduõppe raames tehakse võimaluse korral koostööd juhendajaga, kellega
õpilane läbib sõidupraktikat. Sel juhul koostatakse koos juhendajaga
individuaalne sõidupraktika plaan, mille eesmärk on kinnistada sõiduõppe
käigus omandatud sõiduoskusi.
Õppematerjalide loend „Liiklusreeglid lihtsas keeles“ (J. Ess, 2019); „Nutikad testid“ (Liikluslab,
2019)
Liiklusseadus, jõustumine 01.07.2011
Ühistranspordiseadus, jõust. 01.10.2015
D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise
õppekava, määrus 60, lisa 10 MKM
Õppekavarühm Täienduskoolituse standardi kohaselt määratlematu
Õpingute alustamise
tingimused
Vastavalt liiklusseadusele ja MKMi määrusele nr 60 „Mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi
ettevalmistamise õppekavad“.
Koolituskursusele võetakse õppima D-kategooria või D1-alamkategooria
bussi juhtimisõigust taotlev isik, kes:
1) omab vähemalt B-kategooria juhiluba D-kategooria bussi juhtimisõiguse
taotlemisel vähemalt poolteist aastat ning D1-alamkategooria bussi
juhtimisõiguse taotlemisel vähemalt pool aastat, arvestades kursusele taotluse
esitamise kuupäevast;
2) D1-alamkategooria bussi juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö
alustamisel vähemalt 20,5 aastat vana;
3) D-kategooria bussi juhtimisõiguse taotlemisel on õppetöö alustamisel
vähemalt 23,5 aastat vana;
4) D1-alamkategooria bussi või D-kategooria bussi juhtimisõiguse
taotlemisel on õppetöö alustamisel vähemalt 17,5 aastat vana, kui isik õpib
„Autoveoseadusega” kehtestatud ühendatud ametikoolituse 280-tunnisel
kursusel ning on antud kursuse raames läbinud juhi algastme koolituse.
Kinnitatud Õppekava on kinnitatud 01.02.2020.
Jätkuõpe
Teooriaõpe Sõiduõpe
Teema Õppetunde Teema Sõidutunde
JÕ. Jätkuõpe vajaduse korral
(õppemaht
määratakse
individuaalselt)
JÕ. Jätkuõpe 2
Kokku jätkuõppes vähemalt 2

Teooria- ja sõiduõppe ained ning õppemahud
1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR, ÕPPE KESTUS JA KORRALDUS
1. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA ÕPPE KESTUS

Jrk 1. Teooriaõpe Tundide arv Sõiduõpe Tundide
arv
1.1 Liiklusreeglid ja
käitumine liikluses
2.1 Sõiduki käsitsemine
1.2 Sõiduki tundmine 2.2 Sõiduki juhtimine
õppeplatsil
1.3 Liiklusohutus 2.3 Sõiduki juhtimine
liikluses
1.4 Liikluspsühholoogia 2.4 Sõiduki juhtimine
erioludes
1.5 Liiklualased seaduse ja
määrused
Teooriaõpet kokku 40 Sõiduõpet kokku 20

1. Õppeainete õppekava: teooriaõpe
1.1. Liiklusreeglid ja käitumine liikluses
(1) Liiklusreeglite õppe eesmärk on:
1) kinnistada ja süvendada liiklusreeglite tundmist;
2) anda mitmesuguste liiklusolukordade analüüsi ja hindamise oskust;
3) välja arendada riskiteadliku käitumise ja objektiivse enesehinnangu võimet ning lugupidavat hoiakut
teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes.

Mõisted

Sõidukite kategooriad, esmane ja piiratud juhtimisõigus; liikleja, juht, sõitja, jalakäija;
liikluskorraldusvahend, liiklusmärk, foor, teemärgis; tee, sõidutee, peatee, kiirtee, sõidurada, sõidurida,
ühissõidukirada, eraldusriba, kõnnitee, jalgtee, ülekäigurada, ülekäigukoht, jalgrattatee, jalgrattarada,
jalgratta- ja jalgtee, teega külgnev ala, õueala; asula; halb ja piiratud nähtavus, pimeda aeg, liiklusoht.

Liikluskorraldus, vähekaitstud liiklejad, sõiduki paiknemine teel, sõiduteel, sõidurajal; sõiduraja valik
pikivahe eessõitjaga, teeandmiskohustus (teeandmise reeglid ja kohad), möödasõit ja vastu sõitvad sõidukid
(tegevus ja käitumine ohutul möödasõidul või möödumisel), sõidukiirus (nõuded ohutu sõidukiiruse valikul);
peatumine ja parkimine; raudteeülesõidukohad ja trammiteega ristumise kohad; tulede kasutamine; bussi
pukseerimine; liiklus kiirteel ja õuealal, sõit muutsuunaliiklusega teel, tegutsemine liiklusõnnetuse korral;
eritalituse sõidukite loetelu, anda teed; eesõigus; peatumine; parkimine; hädapeatumine; manööver;
möödasõit; pööre; ümberpõige; liiklusõnnetus.

Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) selgitada mõisteid, mis on vahetult seotud sõiduki liikumisega:
2) selgitada mõisteid, mis ei ole vahetult seotud sõiduki liikumisega;
3) tegutseda õigesti ja ohutult peatumismärguande saamisel;
4) analüüsida juhi ohutusttagavat tegevust temale sõiduteel vastu tulevate jalakäijate, jalgratturite või
mopeedijuhtidega kohtumisel või nendest pärisuunas möödumisel; pöörata tähelepanu lastega
seotud olukordadele liikluses (sõidu alustamisel, pööretel, tagurdamisel, sõitmisel lasteasutuste ja
koolide läheduses);
5) põhjendada ohutu sõiduviisi valikut lähenemisel ülekäigurajale või tee ja jalgrattatee ristumiskohale
mitmesuguste teeolude, nähtavustingimuste ja liiklustiheduse puhul;
6) valida õiget sõidurada mitmesugustes liiklusolukordades, vähendades sellega liiklusohtu; arvestada
liikluses paiknemisel bussi mõõtmeid ning vajalikku ohutut piki- ja külgvahet;
7) valida liiklusoludele vastavat ohutut sõidukiirust asulateel ja asulavälisel teel;
8) ületada ohutult raudteeülesõidukohti ja trammiteega ristumise kohti;
9) liiklusohutuse tagamiseks bussitulesid õigesti kasutada.

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) ohutu liikluse korraldamise võimalusi mitmesuguste liikluskorraldusvahenditega; reguleerija
märguandeid ja lubatavaid liikumissuundi; kontrollimisõigusega isikuid ja erilist tähelepanu
nõudvad olukorrad;
2) juhi kohustusi vähekaitstud liiklejate suhtes mitmesugustes liiklustingimustes ning nendest
möödumisel; vanurite, nägemis- ja kuulmispuudega või füüsilise puudega inimeste võimalikke
raskusi liiklusolukordadega kohanemisel ning sellest tulenevaid ohte; laste turvalisuse sõltuvust
liikluskeskkonnast ning laste võimalikku ootamatut käitumist liikluses; juhi kohustusi peatuses
oleva ühissõiduki ning sellesse sisenejate ja sellest väljujate ohutuse tagamiseks;
3) märguandmise võimalusi: tuledega: suuna-, piduri- ja ohutuledega ning esitulede ümberlülitamisega
(vilgutamisega); käega; suunamärguande andmise kohustust enne sõidu, manöövri või peatumise
alustamist; helisignaali kasutamist; ohutulede ja/või ohukolmnurga kasutamist nõudvaid olukordi;
põhjendust, miks hoiatusmärguandmine ei anna juhile eesõigust;
4) bussi õiget paiknemist linna- ja maanteesõidul;
5) piisava pikivahe hoidmise vajadust ja selle tähtsust mitmesugustes liiklusoludes;
6) teeandmise kohustuse ja eesõiguse kasutamise omavahelist seost, vältides asjatuid riske eesõiguse
kasutamisel;
7) möödasõidu ja möödumise erinevust; ohutuks möödasõiduks või möödumiseks vajalikke tingimusi;
võimalikke ohte möödasõidu või möödumise üksikutel etappidel;
8) lubatud suurima kiiruse ja liiklusoludele vastava kiiruse erinevust; kehtivaid piirkiirusi asulateel ja
asulavälisel teel; liiklusoludele mittevastavast sõidukiirusest tulenevaid ohte;
9) peatumise ja parkimise üldnõudeid; juhi kohustusi ja tegevusi bussi hädapeatumise korral;
10) nõudeid, kui buss kasutab puudega isiku tunnusmärki ja/või liikumispuudega ja pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaarti;
11) tee ja rööbastee ristumise kohtades kasutatavaid liikluskorraldusvahendeid;
liikluskorraldusvahendite puudumisest või nende mittekorrasolekust tulenevaid ohte; juhi tegevust
ohutuse tagamisel raudteeülesõidukohale või trammiteega ristumise kohale lähenedes; juhi
kohustusi hädapeatumise korral raudteeülesõidukohal või trammiteel;
12) tulede kasutamise nõudeid mitmesugustes tee- ja ilmaoludes; tulede ebaõigest kasutamisest
tulenevaid ohtlikke tagajärgi;
13) ohutu pukseerimise viise ja tingimusi;
14) juhi ja jalakäija vastastikuseid kohustusi ohutuse tagamisel; õuealal liiklejatele kehtestatud
piiranguid;
15) tunnelis sõitmise, peatumise ja parkimise nõudeid ning tulede kasutamist;
16) muutsuunaliiklusega teele ja sellisel teel sõitmise iseärasusi;
17) liiklusõnnetuse korral bussijuhile kehtestatud nõudeid; tegevusi liiklusõnnetuse kohas;
18) eritalituse sõidukite tunnuseid ning teiste juhtide kohustusi tööülesandeid täitva eritalituse sõiduki
suhtes;
19) jalgratturile, mopeedijuhile, loomveokile ning looma- ja käsikäruga liiklejale kehtestatud
lisanõudeid.

1.2. Sõiduki tundmine
Koolitus peab andma teadmised busside ehitusest, käsitsemisest, tehniliste rikete tekkimise põhjustest ja
nende mõjust liiklusohutusele.

Mõisted
Sõiduki ehitus ja tehniline hooldus, bussi agregaatide, mehhanismide ning süsteemide otstarve ja
tööpõhimõte, elektriseadmed, bussi juhitavus, bussi varustus ja erivarustus, bussi tehniline seisukord, bussi
säästlikkus, säästlik sõiduviis, bussi mõju keskkonnale.

Pärast koolitust peab õpilane teadma:
1) busside liigitust ja nende lühiiseloomustust; bussi üldandmeid ja tehnilisi parameetreid või oskama neid
kiirelt leida hooldus- või juhendraamatust; regulaarse tehnilise hoolduse ja järelevalve tähtsust bussi
kütusekulu ning keskkonnaohtlikkuse vähendamisel;
2) kütuse, õlide, erivedelike ja hooldusmaterjalide, sh pesu- või puhastusvahendite mõju looduskeskkonnale.
3) bussimootorite liigitust ja lühiiseloomustust ning oskama;
4) roolimehhanismi, rooliajami ja roolivõimendi tööpõhimõtet; juhtseadistes esinevaid rikkeid, mis on
liiklusohutuse seisukohalt tähtsad.
5) mitut liiki toimemehhanismidega pidurite üldehitust ja pidurisüsteemi tööd; sõidupiduri, seisupiduri ja
mitut liiki abi- või kestuspidurite tööpõhimõtet; mitteblokeeruvate pidurite (ABS) tööpõhimõtet;
6) rehvitüüpe ning nende tähistust; rehvide kasutusea sõltuvust juhtimisvõtetest, esirataste suunangust ja
siserõhust; tasakaalustamata rataste kasutamise võimalikke tagajärgi; tunnuseid, mis viitavad sõidu ajal
rattapoltide ja -mutrite keermesliidete kinnituse lõdvenemisele, ning sellest tulenevaid ohte;
7) aku, generaatori, generaatoririhma, käiviti ja kaitsmete asukohta; aku hoolduse põhimõtteid ja ebaõigest
käsitsemisest tulenevaid tagajärgi; kontrollida valgustusseadmete, helisignaali, näidikute ning mõõdikute
korrasolekut;
8) järgmiste tegurite mõju bussi juhitavusele: bussi mõõtmed; kasutatavad rehvid; tugev tuul;
9) bussi komplekti kuuluvat varustust ja millistele nõuetele see peab vastama;
10) kütte- ja ventilatsiooniseadmete ning uste juhtajami otstarvet; nõudeid sõidumeeriku kasutamise kohta;
11) õigeaegse korralise (graafikujärgse) ja hooajalise hoolduse vajalikkust; kütusekulu mõjutavaid tegureid;
12) juhtimisvõtted; ilma-, tee- ning liiklusolud jt välismõjurid; ohutu sõiduviisi ja säästliku sõiduviisi
olemust ning nende mõistete põhimõttelist kattuvust;
13) looduskeskkonna saastatuse põhjusi ning teeliikluse osa atmosfääri üldsaastes;
14) looduskeskkonda mõjutavaid tegureid, nagu bussi toiteseadmete tehniline korrasolek, kasutatava kütuse
kvaliteet ja heitgaaside koostis; heitgaasides sisalduvaid aineid ja ühendeid ning nende mõju inimesele ja
looduskeskkonnale; heitgaaside kahjulike mõjude vähendamise võimalusi; katalüsaatori otstarvet
väljalaskesüsteemis.

Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) kontrollida mootori jahutusvedeliku temperatuuri, taset ja tihedust (külmumiskindlust); täita
jahutussüsteemi jahutusvedelikuga; rakendada abinõusid mootori ülekuumenemise korral;
kontrollida õli taset ja rõhku; lisada mootorisse õli; eemaldada diisli toitesüsteemist õhku; käivitada
mootorit külmalt ja soojalt;
2) eemaldada õhupaakidest kondensaati; kontrollida õhkajamis õhurõhku; vabastada rikkepidurit;
3) kasutada bussi avariiväljapääse; vahetada sõidumeeriku ketast;
4) kasutada ohutuid ja säästlikke sõiduvõtteid: sõita ja peatuda sujuvalt, vältides järske kiirendusi ja
pidurdusi ning ootamatuid manöövreid, valida sobivat, sõidukiirusele vastavat käiku, vältides bussi
liikumise ajal otstarbetut vabakäigu kasutamist; näha ette võimalikke takistusi ja liiklusohtlikke
olukordi;
5) käsitseda bussi ilma liigse müra ja ülemäärase heitgaasi eraldumiseta.

1.3. Liiklusohutus
Mõisted
Ohuolukorra tunnetamine, olukorra hindamine, liiklusõnnetused ja -kahjustused, nende põhjused ja iseloom,
liiklusreeglid ja eetilised nõuded.

Pärast koolitust peab õpilane teadma ja tundma
1) ohuolukordade tekkimise põhjusi ning põhjustajaid; teiste liiklejate vastu tähelepaneliku hoiakuta
juhte; väära enesehinnanguga ja oma oskusi ülehindavaid juhte; muutuvate ilma- või teeoludega
mittearvestamist; vähekaitstud liiklejaid (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid);
2) piiratud liikumisvõimega (vanurid, nägemis- ja füüsilise puudega isikud) või kuulmispuudega
liiklejaid; ootamatult teele ilmuvaid ulukeid ja koduloomi; mõnede sõidukite juhtimise ja liikumise
eripära;
3) alkoholi või narkootiliste (psühhotroopsete) ainete kasutamist; juhtimist sellises haigus- või
väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist;
4) ohuolukordades kasutatavaid ohutuid juhtimisvõtteid;
5) liiklusõnnetuste tekkepõhjusi; tüüpilisi ootamatult tekkida võivaid liiklusolukordi, kus juhil tuleb
tegutseda aja- ja teabepuuduses; liiklusolukordade keerukust mõjutavaid tegureid;
6) liiklusreeglite ja keskkonnakaitsenõuete eiramise või rikkumise motiive ja põhjusi; liikluskultuuri
aluseid, nagu viisakas ja lugupidav suhtumine teistesse liiklejatesse; liiklusolukordade ettenägemise,
analüüsimise ja lahtimõtestamise tähtsust liiklusohutuse tagamisel.
Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) hinnata ohu võimalikku iseloomu; arvestada, et teine liikleja võib liiklusreeglite sätteid tõlgendada
teisiti kui tema;
2) analüüsida järgmisi olukordi: teelt väljasõit oludele mittevastava sõidukiiruse tõttu; liiklusõnnetus
ühe sõidukiga; liiklusõnnetus mitme sõidukiga; suunamärgu mitteandmisest põhjustatud
liiklusõnnetus; ebaõigest paiknemisest manöövri sooritamisel põhjustatud liiklusõnnetus;
teeandmise kohustuse eiramisest põhjustatud liiklusõnnetus kõrvalteelt peateele sõitmisel ja vasakvõi tagasipöörde sooritamisel.

1.4. Liikluspsühholoogia
Koolitus peab andma: lugupidava hoiaku teiste liiklejate ja looduskeskkonna suhtes; teadmised bussi
juhtimiseks vajalike võimete ja bussijuhi töö psühhofüsioloogiliste aluste kohta; oskuse käituda õigesti ja
ohutult kõikides liikluses ettetulevates olukordades.

Mõisted
Liikluspsühholoogia üldmõisted ja juhi tegutsemise skeem, inimese psühhofüsioloogilised omadused,
liiklusohutust mõjutavad tegurid, isikuomadused, valmisolek liikluses osalemiseks, sotsiaalsed tegurid.
Pärast koolitust peab õpilane teadma ja tundma:
1) inimese psühhofüsioloogilisi omadusi; bussijuhi töö esmatähtsaid psüühilisi protsesse, nagu
mõtlemise ja tähelepanu jaotamise võime; liiklusolukordade ettenägemise võimet; liiklusalase teabe
vastuvõtmise protsessi: meeleorganite ärritust; reageerimist; reaktsioonina kavandatavat tegevust.
2) nägemismeele osatähtsust liiklusalase teabe hankimisel;
3) tegureid, mis mõjutavad juhi reageerimisaega, reageerimismaad ning bussi peatumismaad;
4) võimalikke pingeallikaid (stressoreid) liikluses, pingeseisundi mõistet ja olemust ning selle mõju
liiklusohutusele; agressiivse või impulsiivse käitumisviisi negatiivset mõju liiklusohutusele.
5) liikluses osalemiseks ja liiklusohutuse tagamiseks vajaliku tasakaalustatud emotsioonitaseme
saavutamise tähtsust; juhi kutse-eetika põhimõisteid, nagu kutsekohustused ja kutseau; reaalsustaju,
enesekriitika ja vastutustunde vajalikkust liikluses osalemisel ja liiklusohutuse tagamisel.
6) liiklusreeglite ja keskkonnakaitsenõuete mittetäitmisest tulenevaid ohte; põhjusi, miks inimesed
tõlgendavad sarnaseid liiklusolukordi erinevalt; teiste liiklejate käitumisviisi omaksvõtmise, nn
grupisurve avaldumist liikluses;
7) isiklike motiivide ja varasemate kogemuste mõju juhi käitumisele; väsimustunnuseid ja väsimuse
mõju liiklusohutusele; alkoholi, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete mõju tajule, nägemisele,
liigutuste koordinatsioonile ja alkoholi- või narkojoobes juhtimisest tulenevaid võimalikke tagajärgi;
tähelepanu hajumist sõidu ajal mobiiltelefoni kasutamisel, eriti ilma vabakäesüsteemita.

Pärast koolitust peab õpilane oskama
1) analüüsida juhi väära käitumise tulemusena tekkida võivaid liiklusõnnetusi või liiklusohtlikke
olukordi;
2) nägemisvälja muutumist sõidukiiruse muutudes; nägemisteravuse erinevusi nägemisvälja eri
kohtades; nägemisteravuse sõltuvust vanusest; silma valguse ja pimedusega kohanemise aega ning
kontrastsusmõju; nägemisillusioonide tekkimise põhjusi; reageerimise tähtsust, seda eriti piiratud
tegutsemisaja korral; reageerimisaja pikkuse sõltuvust juhi tervislikust ja emotsionaalsest seisundist,
väsimusastmest jt teguritest; reageerimisajal läbitavat maad;
3) analüüsida tähelepanu jaotuvuse, ümberlülitusvõime ja hajuvuse mõju liiklusohutusele.

1.5. Liiklusalased seadused ja määrused
Pärast koolitust peab õpilane teadma või tundma:
1) sõitjate teenindamise aluseid; liiklusseadusest tulenevaid liiklejate õigusi ja kohustusi; juhi
vastutust liiklusalaste rikkumiste korral ja rikkumiste menetlemist.
2) bussi tehnoseisundi ja varustuse kohta kehtivaid nõudeid.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) täita varalise kahjuga liiklusõnnetuse kohta vormistatavat „Teadet liiklusõnnetusest“;
2) suhelda sõitjatega korrektselt;
3) rakendada sõitjaveole iseloomulikke tavalisi ja täiendavaid turvameetmeid (toimimine
liiklusõnnetuse või õnnetusjuhtumi korral, sõitjate instrueerimine ja juhendamine eriolukordades,
laste vedu jne).

2. ÕPPEAINETE ÕPPEKAVA: SÕIDUÕPE
2.1. Sõiduki käsitsemine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) käsitseda kõiki bussi juhtseadiseid; kontrollida enne sõidu alustamist: kere ja sõitjateruumi puhtust;
riiklike registreerimismärkide, tuuleklaaside ja laternaklaaside puhtust; peeglite, tulekustutite,
ohukolmnurga, käsiapteegi ja tõkiskingade olemasolu; mootori õlitus- ja jahutussüsteemi
hermeetilisust ning õli ja jahutusvedeliku olemasolu; juhtseadiste (rool, pidurid) korrasolekut;
pidurivedeliku või õhupaakides suruõhu olemasolu; rehvide üldist seisukorda ja välisvigastuste
puudumist; õhurõhku rehvis; elektriseadmestikus valgustus-, signalisatsiooni- ja abiseadmete,
näidikute ja märgulampide, klaasipuhastite ja -pesuri ning uste juhtajami korrasolekut; eemaldada
õhkajamiga pidurisüsteemi õhupaakidest kondensaati ning kontrollida külmumistõrjukis vedeliku
olemasolu; vahetada lampe ja kaitsmeid; vahetada ratast;

2.2. Sõiduki juhtimine õppeplatsil
Praktilised harjutused järgmistel teemadel:
Sõiduks valmistumine Käivitamine, liikumise alustamine, sõit väikese kiirusega, bussi peatamine
Tagurdamine, manööverdamine Käiguvahetus, pidurdamine Pöörded ja parkimine
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) kasutada kõiki juhiistme reguleerimise võimalusi parima sõiduasendi saavutamiseks;
2) kontrollida uste suletust; reguleerida kõiki tahavaatepeegleid parima nähtavusvälja saavutamiseks;
reguleerida rooliratta asendit; kasutada turvavööd õigesti;
3)juhtida bussi piiratud alal; peatada bussi sujuvalt pidurdades; sõita vasakpoolsete või parempoolsete
ratastega teemärgistuse lähedal ja peatuda enne stoppjoont;
4) rakendada bussi seisma jätmisel kõiki abinõusid iseenesliku liikuma hakkamise vältimiseks;
5) valida tagurdamisel õiget sõiduasendit;
6) tagurdada: otse kõrvalekaldumiseta sõidujoonest; pöördega paremale või vasakule koos sellele järgneva
otseliikumisega;
7) valida sobivat käiku sõltuvalt tee- ja ilmaoludest, sõidukiirusest, mootori pöörlemissagedusest ning tõusu
või langu pikkusest ja kaldenurgast;
8) pidurdada õigeid pidurdusvõtteid kasutades mitmesugustel teekatetel;
9) pöörata tagasi kitsal teel, kasutades tagurdamist; paigutada märgistatud parkimisplatsil bussi: parkivate
sõidukite kõrvale ja vahele; parkivate sõidukite ette ja taha.

2.3. Sõiduki juhtimine liikluses
Praktilised harjutused järgmistel teemadel:
Sõidu alustamine, paiknemine teel, sõidukiirus, sõitmine liiklusvoolus ja manöövrite sooritamine, sõit
ristmikule lähenemisel, sõit ristmikul, peatumine ja parkimine, sõit maanteel, raudteeülesõidukoha
ületamine, sõit teetööde kohas, kohtumine vähekaitstud liiklejatega, tegutsemine tehnilise rikke ilmnemisel
ja ohuolukordades.
Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) alustada sõitu sõidutee äärelt või teepeenralt ja ühineda sujuvalt liiklusvooluga;
2) tagada vähekaitstud liiklejatele ohutust ja piisavat liikumisruumi;
3) valida teeolusid, liiklustihedust ja nähtavust arvestades õiget sõidurada;
4) jälgida teiste sõidukijuhtide märguandeid ja võimaldada neil kavatsetavaid manöövreid ohutult
sooritada;
5) paikneda vastutulevate sõidukite korral õigesti;
6) kasutada sobivat kurvisõidutehnikat;
7) arvestada sõidukiiruse valikul: ilma- ja teeoludega; kehtivate kiiruspiirangutega; bussi seisundi ja
koormatusega; mitmesuguste keskkonnamõjudega; oma tervisliku seisundi ja enesetundega;
8) hoida võimalikult ühtlast sõidukiirust; jälgida üldist liiklusrütmi ja sõita liiklusoludele vastava
sobivaima kiirusega; suurendada sujuvalt sõidukiirust pärast pöörde sooritamist, takistamata
kaasliiklejaid;
9) sobitada sõidukiirust olukorraga, et jõuda vastutulevate sõidukitega kohakuti kõige sobivamas ja
ohutumas kohas;
10) hoida eessõitjaga ohutut pikivahet;
11) arvestada manöövrite sooritamisel ilma- ja teeoludega, nähtavusega, sõidukiirusega,
liiklustihedusega ning möödasõitvate sõidukitega; vahetada tiheda liikluse korral ohutult sõidurada;
12) valida aegsasti õiget sõidurada, arvestades kavatsetavat sõidusuunda pärast ristmikku;
13) ületada ristmikku otse ja sooritada ristmikul parem-, vasak- või tagasipööret; arvestada ristmiku
ületamisel ilma- ja teeoludega, nähtavusega, liiklustihedusega ning oma sõidukogemusega; täita
ristmikul teeandekohustust;
14) väljendada teistele liiklejatele arusaadavalt teeandmiskohustuse täitmise kavatsust;
15) peatuda või parkida ohtu tekitamata ja teisi liiklejaid takistamata;
16) juhinduda peatumisel või parkimisel liiklusreeglite ja liikluskorraldusvahendite nõuetest; täita
parklas kehtiva parkimiskorra või liiklusreegleid;
17) valida sõiduteel möödasõidu alustamiseks sobivaimat kohta; hinnata möödasõidu ohutust, arvestades:
liiklusreeglitega kehtestatud nõudeid; lõpetada möödasõitu ohutult; hinnata paremalt möödumise
ohutust, arvestades liiklusreegleid, piisava vaba ruumi olemasolu, vähekaitstud liiklejaid ning
sõidukiirust;
18) kasutada maanteele sõiduks kiirendusrada ja sealt ära pööramiseks aeglustusrada; veenduda teele
sõidul manöövri ohutuses; paikneda teel õigesti otsesõidul ja enne kavatsetavate manöövrite
sooritamist; arvestada sõidukiiruse valikul nähtavuskaugust; valida liiklusvoolus sobivat sõidukiirust
kaasliiklejaid takistamata.
19) veenduda küllaldases nähtavuses ülesõidukohal; valida ülesõidukohale lähenemisel õiget
sõidukiirust; peatada sujuvalt bussi raudteesõidukile tee andmiseks selleks ettenähtud kohas;
20) jälgida teetööde kohas ülesseatud liikluskorraldusvahendeid; täita ohutusnõudeid vastu sõitvate
teeparandussõidukite või liikurmasinatega kohtumisel ning pärisuunas nendest möödasõidul,
möödumisel või ümberpõikel; arvestada sõidukiiruse valikul teel töötavaid töölisi, piiratud
manööverdamisruumi, teeparandusmasinaid, uue teekatte võimalikku libedust ning ootamatuid ohte.
21) anda ülekäigurajal olevatele jalakäijatele võimaluse ületada sõiduteed; tagada kõnnitee või teepeenra
puudumisel sõiduteel liikuvate jalakäijate ohutust; mööduda lähiümbruses olevatest jalakäijatest
neid müra ja heitgaasidega häirimata; vältida märja ilma korral jalakäijate poriga pritsimist;
22) osutada tähelepanu teel jalgsi või jalgratastel liikuvatele inimestele ning eriti lastele, vanuritele ja
liikumis- või nägemispuudega inimestele; mööduda ohutult jalgratturitest jt vähekaitstud liiklejatest;
23) rakendada vajalikke ohutusabinõusid, nagu kasutada ohutulesid ja/või ohukolmnurka ning
eemaldada bussi võimaluse korral sõiduteelt; tagada sõitjate turvalisust; ära tunda ja ette näha
liiklusohtlikke olukordi; vältida lisaohu tekkimist.

2.4. Sõiduki juhtimine erioludes
Praktilised harjutused järgmistel teemadel:
Sõit udus, vihma- või lumesajus jt halva nähtavuse tingimustes, sõit pimeda ajal, sõit libedal teel.

Pärast koolitust peab õpilane oskama:
1) valida halva nähtavuse korral sobivat sõidukiirust; hoida eessõitjaga ohutut pikivahet, vastutulijatega
ohutut külgvahet ning piisavat kaugust sõidutee äärest; kasutada valgustusseadmeid õigesti; ette
näha halva nähtavusega kaasnevaid ohte; heastada teiste liiklejate vigu; reageerida ootamatutele
ohtudele.
2) hinnata nähtavust kaug- ja lähitulede valgel kuival teel, märjal teel ning lumisel või jäisel teel;
määrata kaugust tugevalt ja nõrgalt helkivatest esemetest; ümber lülitada tulesid kohtumisel
vastutulevate sõidukitega ja möödasõidul; kasutada bussi liikumisel õigeid sõidutulesid; kasutada
bussi seismise (peatumise, parkimise, hädapeatumise) ajal õigeid tulesid; valida õiget sõidukiirust,
arvestades nähtavust, tee laiust ning pimestusohtu; valida sobivat paiknemiskohta teel, arvestades
vastutulevaid sõidukeid, võimalikke takistusi teel ning vähekaitstud liiklejate olemasolu ja nende teel
viibimise võimalust;
3) valida sobivat ja ohutut kohta peatumiseks või parkimiseks; reageerida võimalikele ootamatutele
ohtudele;
4) alustada sujuvalt kohalt liikumist ja ühtlaselt kiirendada; kasutada käiguvahetusel sobivaid käike;
vajutada sujuvalt gaasipedaalile; muuta sõidusuunda; valida õiget sõidukiirust, arvestades tee laiust,
teekatte seisundit, liiklustihedust ning rehvide seisukorda; reageerida ootamatutele ohtudele.

Koolitajad

Anatoli Starostin, kategooria B, C, õpetaja tunnistus ÕT004452, kehtib kuni 12.01.2022 a.
Valeriy Plotnikov, kategooria A, B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004995, kehtib kuni 26.05.2025
Aleksand Anissimov, kategooria B, C, CE, D, DE, T õpetaja tunnistus ÕT004422, kehtib kuni 12.03.2022
Gennadi Tšõgankov, kategooria B õpetaja tunnistus ÕT004830, kehtib kuni 20.12.2023
Ruslan Sergeev, kategooria B, BE, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT005122, kehtib kuni 17.03.2026
Sergei Butussov, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni
Vadim Laknovski, kategooria A, B, C, CE, D, DE õpetaja tunnistus ÕT00, kehtib kuni

Tunniplaan

Teooria tunnid toimuvad kontaktõppes klassis või veebipõhiselt zoomi
kaudu reaalses ajas. Sõidutunnid toimuvad sõiduplatsil ja linnas kokkuleppel sõiduõpetajaga.

Koolituse läbiviimise koht ja aadress

Vabaduse 3, Narva, sõiduplatsil Joala 40, Narva

Hind

1000 €

Koolituskursusele võetakse õppima D-kategooria auto juhtimisõigust taotlev isik, kelle alaline elukoht on Eestis. Vanus vähemalt 24 eluaastat ning juhiloa taotlejal peab omama B – kategooria juhiluba (mitte esmane) vähemalt 2 aastat. D-kategooria õpe toimub vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni 2011. a määrusele nr 60. Kursus toimub täiendõppe vormis.

Teooriakursus ja sõiduõpe lõppeb koolieksamiga. Pärast koolieksamite sooritamist väljastatakse koolituskursuse tunnistus, millega koolituse lõpetanu saab minna ARK-i eksameid sooritama.

Teil on küsimused? Kirjutage meile!